Sääʹmpäärna tuäivva Lääʹddjânnma lââʹss fiʹttjõõzz
Sääʹmpäärnai vueʹǩǩ lij määŋgin vueʹzzin pueʹrr, peäggat päärnažäʹššvaldduum võõrâs seʹlvvtõs sääʹmpäärnai pueʹrrvueiʹttemvuõđâst da vuõiggâdvuõđi teâuddjummšest. Säʹmmlai dommvuuʹdest de jeeʹres åʹrnn Lääʹddest jeälsteei sääʹmpäärna ǩiččlõʹstte kuuitâǥ, što säʹmmlažvuõđâst, sääʹmǩiõli da kulttuurâst teâʹtte tuõʹđi ooccan.
Päärna mainste, što sij jiâ haaʹled puʹhtted säʹmmlažvuõđ ouʹdde nåkam vueʹjjin, koʹst vuäitči leeʹd vaarr ouddkâddmõõžžâst, viggtummšest leʹbe čårstummšest.
“Säʹmmlain õõlǥči miõlstan mainsted jeänab ouddm. škooulin, tõʹst, što lij säʹmmlaž, šõõddči samai takainallšem äʹšš”, eʹtǩǩii seʹlvvtõʹsse vuässõõttâm sääʹmpäärnaž.
Sääʹmpäärnai raavâs luâttkõskkvuõtt da huõl pirrõõzzâst pâjjne puåđõõzzin
Seʹlvvtõõzz puåđõõzz čuäʹjte sääʹmpäärnai raavâs luâttkõskkvuõđ. Päärna poʹhtte ouʹdde še äimm-muttâz vaikktõõzzid luõttu da säʹmmlai vueiʹtlvažvuõđid harjjted äʹrbbvuõđlaid jieʹllemvueʹjjid. Päärna joʹrdde luâttkõõččmõõžžid še jiõglvaž pueʹrrvuäittmõõžž vueiʹnnemkuuʹlmest.
Luâttkõskkvuõtt kuâsttji päärnai vaʹsttõõzzin veeideld. Päärna ouddmiârkkân kovvee pååđääiʹjvieʹttjemvueʹǩǩin kueʹllšeellmõõžž da luâđast liikkummuž de pueʹrr jeäl päiʹǩǩen mieʹccid, tuõddrid, jäuʹrr-reedd da ǩeâmpp pirrõõzz. Luâttkõskkvuõtt da pirrõõzz miârkktõs puõʹđi ouʹdde še päärnai juʹrddmen puõʹttiääiʹj da jiijjâs niõǥǥõõzzid. Huõl luâđ vueʹjjest kuâsttji ouddmiârkkân päärnai mainsteʹmmen pââlain”, jeärbužtuʹtǩǩeei Elina Weckström päärnažäʹššvaldduum konttrest kovvad.
“Ǥu lij mieʹccest leʹbe tuõddrest puõccui åʹrnn, tâʹl šâdd pueʹrr tåbdd da nåkam, što lij samai toʹben koʹst âlgg i leeʹd”, seʹlvvtõʹsse vuässõõttâm sääʹmpäärnaž kovvii.
Sääʹmǩiõl âânnmõš raʹvvai identiteeʹtt
Sääʹmǩiõli âânnmõš päärnai jieʹllmest raʹvvai sij säʹmmlaž identiteeʹtt da õʹhttekuullâm tååbd säʹmmlažvuõʹtte da sääʹmmäʹrbbvuõđid. Säʹmmlai vuõiggâdvuõđin päärna poʹhtte tääuʹjab ouʹdde ǩiõʹlle kuulli vuõiggâdvuõđid da seämma ääiʹj sij liâ peʹcclõõžžâst sääʹmǩiõl sââʹjest da tõn puõʹttiääiʹj staanmõõžžâst.
“Muu smiõttad, što mâiʹd jõs vaarrvuâlaž sääʹmǩiõl ij puõʹttiääiʹjest ni-ǩii teänab maainast/silttad da tõt ǩiõll da kulttuur “läppai”, õhtt seʹlvvtõʹsse vuässõõttâm päärnaž smiõtti.
Säʹmmlai dommvuuʹdest sääʹmǩiõl ââʹnnemvueiʹtlvažvuõđ liâ määŋgpeällsab ǥu jeeʹres åʹrnn Lääʹddest. Kuuitâǥ sääʹmteeʹǧǧ arvvõõzz mieʹldd 70 proseeʹnt sääʹmpärnain jeälste dommvuuʹd åålǥpeäʹlnn.
Sääʹmpäärnai identiteeʹtt âlgg taʹrǩstõõllâd määŋgain vueiʹnnemkuuʹlmin. Seʹlvvtõõzz puåđõõzzi vuâđast päärnai identiteeʹtt raajdâʹtte jeänmõssân päärnai- da nuõri kulttuurâst de škooul da pååđääiʹj õhttummšin. Sääʹmpäärnai ǩiččlâsttmõõžž kovvee vuõss-sââʹjest päʹrnnpoodd, koʹst säʹmmlažvuõtt čuäjtââtt õhttân vueʹssen järrsi jooukâst. Jiijjâs vuässõõzzid määŋgai sääʹmpäärnai identiteeʹttid poʹhtte määŋgǩiõllsažvuõtt, sääʹmmpihttsi âânnmõš da sääʹmäʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjj.
“Haaʹlääm, što vuäitam puõʹttiääiʹjest vaikkted miârkkteeʹjen uuʹccbõõzzi sâjja”, peäggti seʹlvvtõʹsse vuässõõttâm päärnaž jiijjâs niõǥǥõõzzin.
Seʹlvvtõõzz čõõđtummuš
Päärnažäʹššvaldduum koontâr čõõđti seʹlvvtõõzz sääʹmpäärnai pueʹrrvuäittmõõžžâst da vuõiggâdvuõđi teâuddjummšest eeʹǩǩen 2022. Seʹlvvtõs lij pieʹǩǩ meersaž päärnaž-strategia, da tõn raʹjje õhttsažtuâjast Sääʹmteeʹǧǧin da Saami siidsåbbrin. Seʹlvvtõõzz neʹttkõjldõʹsse vuässõʹtte 83 õõʹjjin 11-17 -ekksaž sääʹmpäärna.
“Leäi samai pueʹr äiʹǧǧ seʹlvvted sääʹmpäärnai vueiʹnlmid, ǥu oouʹdab vuârast leäi mõõnnâm juʹn lååi eeʹjj. Puåđõõzz liâ counnâm še meeraikõskksaž perstummuš”, päärnažäʹššvaldduum Elina Pekkarinen peäggat.
“Säʹmmlaid liâ tuʹtǩǩääm jiânnai, jiâ-ka pâi õhttõõzz jiijjâs vueʹlǧǧemsõõʹjin leʹbe tõn äuʹǩǩen. Lij vääžnai, što sääʹmpäärna jiâ leäkku tän seʹlvvtõõzzâst pâi tuʹtǩǩeem diõtt, leâša še jiõjj aktiivlõʹžžen vuässõõttjen”, Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso ceälkk.
Lââʹssteâđ
Alggveärlažčõõđtõs: Elina Weckström, Karri Kekkonen & Outi Kekkonen (2023). " Moddai ǥu samai mon vuäǯǯam mättʼtõõttâd tän ǩiõl da tõt lij pieʹǩǩ muu kulttuur ": Sääʹmpäärnai pueʹrrvuäittmõš da vuõiggâdvuõđi teâuddjummuš. Päärnažäʹššvaldduum konttâr čõõđtõõzz 2023:1.
Sääʹmpäärnai pueʹrrvuäittmõš da vuõiggâdvuõđi teâuddjummuš
Čõõđtemnoorõõttmõš ougglõsõhttvuõđin 7.2.2023 č. 10.00–11.30. Čõõđtemnoorõõttmõš lij pukid äävai da määustem, ja tõʹst lij sieʹvvemǩiõl tuʹlǩǩõs. Noorõõttmõʹšše ij taarbâš iʹlmmtõõttâd ouddǩiõʹtte. Vuässõõttâmliŋkk
