Rávvagat diliide, main it leat duđavaš du ožžon mearrádussii dahje meannudeapmái
Gosa váldit oktavuođa, go leat duhtameahttun du ožžon mearrádussii dahje meannudeapmái? Maid galgá dahkat jus áicá vigi virgeoapmahačča doaimmas? Mánáidáittardeaddji doaimmahat lea čohkken dán siidui beliid, maidda sáhttá leat oktavuođas. Du anus leat máŋggat riektedorvovuogit.
Mánáidáittardeaddjis ii leat doaibmaváldi čoavdit ovttaskas mánáid dahje bearrašiid áššiid, iige mánáidáittardeaddji sáhte váldit daidda beali.
Veahkki ja ráđit riektedorvvu ohcamii
- Sosiálaáššeolmmoš dahje buohcciáššeolmmoš veahkehit dárbbu mielde muittuhusa dahje guoddaleami dahkamis dahje rávvejit áššehasa dahje buohcci jearaldagain, mat laktásit daid sajádahkii ja rivttiide.
- Juridihkalaš áššiid dikšuma várás veahki sáhttá oažžut riekteveahkis.
Juohke almmolaš ja priváhta dearvvašvuođafuolahusa doaibmaovttadagas lea nammaduvvon buohcciáššeolmmoš, gean oktavuođadieđut gávdnojit dearvvašvuođafuolahusa doaibmaovttadaga neahttasiidduin, jearramin njuolga doaibmaovttadagas dahje čállimin ohcanmašiidnii ”buohcciáššeolmmoš” ja dearvvašvuođafuolahusa doaibmaovttadaga namma (ovdamearkan buohcceviesu dahje dearvvašvuođastašuvnna nama).
Buohcciáššeolbmo doaibma lea rávvet buohcciid ja addit dieđu buohcci sajádagas ja rivttiin. Vuosttažettiin buohcciáššeolmmoš veahkeha buohcci čielggadit váttisvuođas dikšunbáikkis. Son maiddái veahkeha muittuhusa, guoddaleami dahje buohccivahátalmmuhusa dahkamis.
Lassedieđut sosiála- ja dearvvašvuođaministeriija neahttasiidduin
Juohke gielddas lea nammaduvvon sosiálaáššeolmmoš, gean oktavuođadieđuid oaččot du ruovttugieldda telefonguovddážis, rávvemis, sosiáladoaimmahagas, gieldda neahttasiidduin dahje čállimin ohcanmašiidnii ”sosiálaáššeolmmoš” ja du gieldda nama.
Sosiálaáššeolmmoš veahkeha sosiálafuolahusa (ee. mánáidsuodjaleami) guoskevaš váttisvuođadiliin. Sosiálaáššeolmmoš rávve áššehasa sajádahkii ja rivttiide gullevaš jearaldagain. Suinna sáhttá čielggadit dilis, jus vásiha šaddan boastut meannuduvvot sosiálafuolahusa bálvalusain. Sosiálaáššeolmmoš maiddái rávve ja veahkeha muittuhusa ja guoddaleami dahkamis.
Lassedieđut sosiála- ja dearvvašvuođaministeriija neahttasiidduin
Gearretáššiin ja eará juridihkalaš áššiid dikšuma várás sáhttá jearrat veahki riekteveahkis. Riekteveahki sáhttá dárbbašit ovdamearkan máná áittardanváldimii, sadjásašfuolaheapmái laktásan áššis dahje gieđahaladettiin máná fuolahusa, ássama, deaivanrievtti dahje ealiheami duopmostuolus
Almmolaš riekteveahkit barget stáhta riekteveahkkedoaimmahagain. Doaimmahagat leat dábálaččat seammá báikegottiin go gearretrievttit.
Riikkavuloš sáhttá oažžut alccesis vuoigatvuođalaš ášši dikšuma várás veahki ollásit dahje oassái stáhta ruđaiguin. Riekteveahkki gokčá buot vuoigatvuođalaš áššiid. Riekteveahki sáhttá dárbbašit ovdamearkan máná áittardanváldimii ja sadjásašfuolahussii laktásan áššiin dahje jus máná fuolaheami, ássama, deaivvadanrievtti ja ealiheami guoskevaš ášši galgá bidjat johtui duopmostuolus dahje lea das oasálažžan.
Riektedorvu
Anus leat čuovvovaš riektedorvovuogit:
- Fikka vuosttažettiin čielggadit ášši dán beliin. Sáhtát leat oktavuođas bargái dahje jođiheaddjái ja dahkat muittuhusa doaibmaovttadahkii.
- Sáhtát dahkat doaimmas muittuhusa iežat beales dahje nuppi olbmo beales.
- Sáhtát ohcat nuppástusa du ožžon mearrádussii, dahjege dahkat váidaga dahje vuigengáibádusa.
- Sáhtát guoddalit virgeoapmahačča doaimmas guovlluhálddahusdoaimmahahkii, riikkabeivviid riekteáššeolbmui dahje riektekanslerii.
- Jus eahpidat olggušteami, sáhtát váldit oktavuođa ovttaveardásašvuođaáittardeaddjái dahje dásseárvoáittardeaddjái, geas lea doaibmaváldi gieđahallat olgguštandáhpáhusaid.
Vuolde gávnnat dárkilut dieđuid sierra vugiin oažžut du ášši ovddasguvlui.
Mánáidáittardeaddjis ii leat doaibmaváldi čoavdit ovttaskas mánáid dahje bearrašiid áššiid, iige mánáidáittardeaddji sáhte váldit daidda beali.
Muittuhusa sáhttá dahkat iežas guoskan áššis dahje nuppi olbmo beales. Maiddái mánná dahje nuorra sáhttá dahkat muittuhusa. Muittuhusa sáhttá dahkat ovdamearkan sosiáladoaimmahahkii, skuvlii, beaiveruktui, mánáidsuodjalanovttadahkii dahje dearvvašvuođaguovddážii. Muittuhusa gánneha dahkat girjjálažžan ja doaimmahit dan dán ovttadaga hovdii. Muittuhussii merkejuvvojit áššit, maidda lea dán ovttadaga doaimmas duhtameahttun. Muittuhusa dahkki galgá oažžut vástádusa iežas muittuhussii njealji vahku siste.
Sosiála- ja dearvvašvuođaministeriija siidduin leat dárkilut rávvagat muittuhusa dahkamii
Jus it leat duđavaš du ožžon virgeoapmahačča mearrádussii, sáhtát ohcat dasa vuigema dahje váidit mearrádusas. Dát gohčoduvvo nuppástusohcamin.
Rávvagat nuppástusohcamii dahjege mearrádusas váidaleapmái dahje dan vuigemii gávdnojit du ožžon mearrádusas. Nuppástusohcamis virgeoapmahačča mearrádussii lea diehtu dárkileappot virgeoapmahačča neahttasiiddus.
-
Oppalaš rávvagat nuppástusohcamii
-
Guovlluhálddahusdoaimmahat lea nuppástusohcanvirgeoapmahaš lágas sierra mearriduvvon áššiin: Guovlluhálddahusdoaimmahahkii sáhttá dahkat vuigengáibádusa muhtun oahppi ja stuđeantta guoskan oahpahusa ordnejeaddji mearrádusain. Lassin guovlluhálddahusdoaimmahat gieđahallá vuigengáibádusaid mearrádusain, mat gusket sierrafuolahus-prográmma ja sierrafuolahusa bálvalusaid.
-
Vuigengáibádus gieldda dahje gieldda doaibmaorgána mearrádusas
-
Iežas gieldda siidduin sáhttá gávdnat rávvagiid nuppástusohcamii doaibmaorgána mearrádusain. Geahča ovdamearkan Helsset gávpoga rávvagiid.
Guoddaleapmi dahkko bearráigeahččovirgeoapmahažžii guovlluhálddahusdoaimmahahkii dahje riikkabeivviid riekteáššeolbmui. Guoddaleami sáhttá dahkat áššis mii guoská iežas dahje nuppi olbmo beales. Maiddái mánná dahje nuorra sáhttá dahkat guoddaleami.
Guoddaleapmi lea bearráigeahččovirgeoapmahažžii dahkkon almmuhus eahpiduvvon feaillalaš meannudeamis dahje badjelgeahččamis. Bearráigeahččovirgeoapmahaš čielggada, leago áššis dahje dáhpáhusas doaibman lága vuostá dahje muđuid vugiid, man sáhttá cuiggodit.
Ovtta ášši dahje áššeoppalašvuođa guoskevaš guoddaleapmi čujuhuvvo muhtun máinnašuvvon virgeoapmahaččain, go sierra bearráigeahččovirgeoapmahaččat eai gieđahala oktanaga seammá áššis dahkkon guoddaleami.
Guovlluhálddahusdoaimmahat lea stáhta virgeoapmahaš, masa gullet earálágan vuoigatvuođadorvui, vuođđorivttiide ja dorvvolaš birrasii laktásan bearráigeahččodoaimmat. Guovlluhálddahusdoaimmahat bearráigeahččá sosiála- ja dearvvašvuođafuolahusa, árabajásgeassima ja oahpahusdoaimma, gádjundoaimma, alkohola vuovdima ja guossoheami, bargoeallima dorvvolašvuođa, virgeoapmahaččaid digibálvalusaid oažžuma, birasdearvvašvuođafuolahusa ha máŋggaid ealáhushárjeheaddjiid doaimma Guoddaleami dahkan guovlluhálddahusdoaimmahahkii
Riikkabeivviid riekteáššeolbmui sáhttá leat oktavuođas, go eahpida, ahte virgeoapmahaš dahje virgeolmmoš ii leat čuvvon lága dahje deavdán geatnegasvuođaidis dahje jus eahpida, ahte vuođđo- ja olmmošvuoigatvuođat eai leat ollašuvvan áššáigullevaččat. Guoddaleami dahkamis sáhttá ságastallat ovddalgihtii riekteáššeolbmo kansliija virgeolbmuiguin. Sin fáhte riikkabeivviid telefonguovddáža bokte, t. 09 4321. Rávvagat guoddaleami dahkamii riikkabeivviid riekteáššeolbmui
Riikkabeivviid riekteáššeolbmo mánáide ja nuoraide čujuhuvvon siiddut leat dáppe: www.oikeusasiamies.fi/lapset. Siidduin lea diehtu guoddaleami dahkamis ja skovvi, mainna guoddaleami sáhttá sáddet riekteáššeolbmo kansliijai.
Ovttaveardásašvuođaáittardeaddji doaimmahat fállá rávvema ja veahkeha dáhpáhusain, main olmmoš lea vásihan olggušteami. Ovttaveardásašvuođaáittardeaddjái sáhttá leat oktavuođas maiddái nuppi olbmo beales.
Dásseárvoáittardeaddji doaimmahagas oaččot rávvagiid ja ráđiid, jus eahpidat leat šaddan olgguštuvvot sohkabeali, sohkabealleidentitehta dahje sohkabeali olggosbuktima vuođul.
Soahpamušstáhtaid lágageavahanváldái gullan mánáin dahje mánnájoavkkuin lea riekti dahkat váidagiid oppalašsoahpamuša bearráigeahččan ON:id máná rivttiid komiteai. Mánná dahje mánnájoavku sáhttá dahkat váidaga, jus gávnnaha soahpamušstáhta leat loavkidan sin oppalašsoahpamušain dahje molssaeavttolaš beavdegirjjiin dovddastuvvon rivttiid.
Ovdal go sáhttá dahkat váidaga ON:id máná rivttiid komiteai, galgá geavahit buot gávdnomis lean našuvnnalaš riektesuodjevugiid. Dat oaivvilda, ahte áššis galgá váidit nu guhkás go dat lea Suoma láhkaásaheami mielde vejolaš.