Mánáid ja bearrašiid bálvalusat ja veahkeheaddji oassebealit
Mánáidáittardeaddji doaimmahat lea čohkken dán siidui oassebeliid, main oaččot doarjaga ja lassedieđuid earálágan hástaleaddji eallindiliin. Soapmásat veahkeheaddji oassebealit fállet bálvalusaid máŋgga gielain. Lassedieđuid gánneha jearrat njuolga veahkeheaddji oassebealis.
Mánáidáittardeaddjis ii leat doaibmaváldi čoavdit ovttaskas máná dahje bearraša áššiid, iige mánáidáittardeaddji sáhte váldit daidda beali. Jos leat duhtameahttun du ožžon mearrádussii dahje láhttemii, loga doaibmarávvagiid dáppe.
Geahča dárkileappot sierra oassebeliid fállán veahkis vulobealde. Listu ii leat gokčevaš.
Heahtenummir 112 lea rivttes čujuhus hohpolaš, heakka ja dearvvašvuođa uhkidan kriisadiliin. Riŋge nummirii 112 dahje geavat 112 Suomi -applikašuvnna.
Gielddaid buresveadjinguovlluid sosiála- ja kriisafávttat addet kriisaveahki hirpmástuhtti ja akuhta kriisa- dahje sosiálafuolahusa veahki gáibidan dáhpáhusain birra jándora. Nummira gávnnat gielddaid ja buresveadjinguovlluid neahttasiidduin dahje ohcanmohtoriin ohcansániin ”sosiála- ja kriisafákta” + du ruovttugieldda namma.
MIELI ry KriisatelefovdniiLiŋka nuppiide siidduide sáhtát riŋget anonyman ja luhtolaččat.
Kriisatelefovdna veahkeha ovdamearkka dihtii dalle, go
du eallin le justa nuppástuvvan ja dus lea fuones dilli
leat vásihan hirpmástuhtti dáhpáhusa
vásihat, ahte it veaje okto baluin, fuolain dahje morrašiin
dus leat iešsoardálas jurdagat
dus lea fuolla lagamuččas.
Gielddain lea lágas mearriduvvon geatnegasvuohta ordnet bálvalusaid mánáide, nuoraide ja bearrašiidda.
Lassedieđuid bálvalusain oaččot iežat gieldda neahttasiidduin.
Jos it dieđe, mii bálvalus veahkehivččii du dahje du bearraša, sáhtát jearrat veahki rávvehagas, beaiveruovttus, skuvlla ohppiidfuolahusas dahje váldit oktavuođa iežat gieldda mánnábearrašiid sosiálabarggu bálvalusaide dahje bearašguovddážii. Soames gielddain bargá maiddái mánnábearrašiid bálvalusbagadeaddji, geas sáhtát jearrat rávvagiid.
Máŋggain gielddain lea neahttasiidduin oza veahki -boallu, gosa sáhtát guođđit du oktavuođadieđuid, ja doppe váldet dutnje oktavuođa.
Muitte: heahtediliin riŋge álo 112.
Sáhtát háleštit du fuolain lagamuččaid lassin maiddái ovdamearkka dihtii skuvlakuráhtoriin, dearvvašvuođadikšuin, oahpaheddjiin dahje geainna nu eará luohtehahtti rávesolbmuin. Lassin gávdnojit čuovvovaš mánáide ja nuoraide oaivvilduvvon telefonbálvalusat, neahttasiiddut dahje chattat.
Nuoraidneahtta (Nuortennetti) Liŋka nuppiide siidduide, Avautuu uudessa välilehdessälea MLL fállán nuvttá bálvalus mánáide ja nuoraide. Nuoraidnehttii sáhttá riŋget, čállit dahje chattet. Bálvalusas sáhttá jearrat anonyman dahje sagastallat luhtolaččat mas beare áššis mii deaddá miela.
Mánáid ja nuoraid telefovdnaLiŋka nuppiide siidduide, Avautuu uudessa välilehdessä gohcá nummiris 116 111. MLL fállán bálvalus lea rabas jagi juohke beaivve. Telefovdna lea nuvttá ja oktavuođa sáhttá váldit anonyman. Telefonságastallan ii vurkejuvvo.
Nuoraid neahttasiidduinLiŋka nuppiide siidduide, Avautuu uudessa välilehdessä leat Álbmotlihtu bálvalusat nuoraide: chattat, Gánddaid telefovdna ja diehtu rávásmanahkái, seksuálalaš buresveadjimii ja olmmošgaskavuođaide laktáseaddji áššiin
Apuu-chatLiŋka nuppiide siidduide lea váldegottálaš sagastallanvuoláš 7–15-jahkásaččaide. Apuu-chattis sáhtát sagastallat gažaldagain dahje fáttáin maid smiehtat anonyman ja luhtolaččat. Chattis gohcet SOS-Mánnágili ámmátolbmot ja skuvlejuvvon eaktodáhtolaččat. Apuu-chat lea rabas juohke beaivve dmu 9–22.
Sekasin-chattiLiŋka nuppiide siidduides lea váldegottálaš sagastallanvuoláš 12–29-jahkásaččaide. Sekasin-chattis sáhtát ságastallat gažaldagain ja fáttáin maid smiehtat anonyman ja luhtolaččat. Chattis gohcet organisašuvnnaid ámmátolbmot ja skuvlejuvvon eaktodáhtolaččat. Sekasin-chat lea rabas vu–be dmu 9–24 ja lá–so dmu 15–24.
Rihkusoaffargohccimis (RIKU)Liŋka nuppiide siidduide, Avautuu uudessa välilehdessä sáhttá ohcat veahki, go lea gártan rihkkosa dahje dan figgamuša oaffarin dahje rihkkosa duođašteaddjin. RIKUi sáhttá váldit oktavuođa telefovnnain dahje chat bokte.
Riikkabeivviid vuoigatvuođaáššeolmmošLiŋka nuppiide siidduide, Avautuu uudessa välilehdessä bearráigeahččá mánáid vuoigatvuođaid Suomas ja gieđahallá mánáid ja nuoraid dahkan guoddalusaid. Vuoigatvuođaáššeolbmo kansliijas sáhttá jearrat rávvagiid guoddalusa dahkamii.
Mannerheim mánáidsuodjalanlihtu vánhemiid telefovdna, neahttareivve ja chat Liŋka nuppiide siidduide, Avautuu uudessa välilehdessäleat oaivvilduvvon buot vánhemiidda. Oktavuođa sáhttá váldit man beare vánhenvuhtii laktásan ášši birra anonyman ja luhtolaččat. MML siidduin gávnnat maiddái olu eará ahkásaš mánáide čujuhuvvon materiálaLiŋka nuppiide siidduide, Avautuu uudessa välilehdessä.
Álbmotlihttu Liŋka nuppiide siidduide, Avautuu uudessa välilehdessäfállá earálágan bálvalusaid ja materiálaid vánhemiidda sihke áhkuide ja ádjáide.
Vuosttas- ja dorvoruovttuid lihtu earránanveahkeheami bálvalusatLiŋka nuppiide siidduide, Avautuu uudessa välilehdessä vánhemiidda, mánáide ja nuoraide
Suoma Kasper ry earránanveahkeheami bálvalusatLiŋka nuppiide siidduide, Avautuu uudessa välilehdessä mánáide ja nuoraide: ee. mánáid earránanjoavkkut ja nuoraid earránanbargobájit Helssegis ja neahtas sihke rávvagat earráneamis sagastallamii mánáiguin ja fáddái laktásan spealut.
Miessakit albmáide čujuhuvvon earránanbálvalusatLiŋka nuppiide siidduide, Avautuu uudessa välilehdessä
Earránanveahkeheami bálvalusaid ordnejit maiddái máŋggat gielddat ja searvegottit, maid bálvalusain gávnnat dieđu daid neahttasiidduin.
Rávesolbmuide čujuhuvvon NollalinnjLiŋka nuppiide siidduideá telefovdnabálvalus gohcá 24 h/jándor juohke beaivvi nuvttá nummiris 080 005 005. Nollalinnjá veahkeha maiddái chat bokte árgabeivviin dmu 9–15. Sáhtát váldit oktavuođa anonyman ja luhtolaččat.
Neahttadorvoruoktu Liŋka nuppiide siidduide, Avautuu uudessa välilehdessäveahkeha mánáid ja nuoraid, jos lagamuččat láhttejit veahkaválddálaččat.
Turvakamu-Liŋka nuppiide siidduide, Avautuu uudessa välilehdessäapplikašuvdna lea oaivvilduvvon fállat dieđu, mieldeorruma ja dorvvu iežas giehtatelefovnnas.
Neahttadorvoruoktu Liŋka nuppiide siidduide, Avautuu uudessa välilehdessäja vuosttas- ja dorvoruovttut fállet veahki maiddái vánhemiidda, geain leat leamašan veahkaválddálaš jurdagat dahje geat leat láhtten veahkaválddálaččat.
Veahki gánneha jearrat árrat maiddái iežas gieldda bálvalusain.
EHYT ry GárrenávnnasrávvemaLiŋka nuppiide siidduide telefovdnabálvalus gohcá 24 h/jándor nuvttá nummiris 0800 90045. Vástideaddjin leat gárrenávnnasbarggu ámmátolbmot. Sáhtát riŋget anonyman ja luhtolaččat.
Rašis mánnávuohta (Lasinen lapsuusLiŋka nuppiide siidduide) lea siidu ja chat dáidda nuoraide, geaid rávesolbmo juhkan guoddá fuola dahje áŧesta.
Gárrenliŋka (Päihdelinkki) Liŋka nuppiide siidduide, Avautuu uudessa välilehdessälea čohkken dieđu mánáide ja nuoraide oaivvilduvvon bálvalusain.
Nuoraidliŋkka (Nuortenlinkki) Liŋka nuppiide siidduide, Avautuu uudessa välilehdessätemán leat ee. gárrenávdnasat dahje gárrenávnnaskeahtesvuohta, speallan, neahta geavaheapmi, šlundun, givssideapmi. Neahttasiiddu bajásdoallá A-klinihkkafoanda (A-klinikkasäätiö).
Veahki gánneha bivdit árrat maiddái iežas gieldda bálvalusain.
Otamme osaa. Surun lisäksi huoltajalla on monia käytännön asioita hoidettavana vanhempansa menettäneeseen lapseen liittyen. Esimerkiksi etuuksista, perinnönjaosta ja lapsen asemasta kuolinpesän osakkaana, tuesta, avusta ja palveluista sekä kuolemasta kertomisesta lapselle on koottu opas Suomi.fi-palveluunLiŋka nuppiide siidduide, Avautuu uudessa välilehdessä.
Lapsi tai nuori, voit jutella vanhempasi kuolemasta ja siihen liittyvistä asioista läheistesi lisäksi myös esimerkiksi koulukuraattorin, terveydenhoitajan, opettajan tai muun luotettavan aikuisen kanssa. He ohjaavat sinut myös tarvittaessa jonkun muun avun tai palvelun piiriin.
Lisäksi on olemassa seuraavia lapsille ja nuorille tarkoitettuja puhelinpalveluja, verkkosivustoja tai chattejä:
Nuortennetti Liŋka nuppiide siidduide, Avautuu uudessa välilehdessäon MLL:n tarjoama maksuton palvelu lapsille ja nuorille. Nuortennettiin voit soittaa, kirjoittaa tai chatata. Palvelussa voi kysyä nimettömänä tai keskustella luottamuksellisesti mistä tahansa mieltä askarruttavasta asiasta.
Lasten ja nuorten puhelin Liŋka nuppiide siidduide, Avautuu uudessa välilehdessäpäivystää numerossa 116 111. MLL:n tarjoama puhelinpalvelu on avoinna vuoden jokaisena päivänä. Puhelu on ilmainen ja yhteyttä voi ottaa nimettömästi. Puheluita ei tallenneta.
Apuu-chatLiŋka nuppiide siidduide, Avautuu uudessa välilehdessä on valtakunnallinen keskustelualusta 7–15-vuotiaille. Apuu-chatissa voit keskustella mieltäsi askarruttavista kysymyksistä tai aiheista nimettömänä ja luottamuksellisesti. Chatissa päivystävät SOS-Lapsikylän ammattilaiset sekä koulutetut vapaaehtoiset. Apuu-chat on auki joka päivä klo 9–22.
Sekasin-chatissaLiŋka nuppiide siidduide, Avautuu uudessa välilehdessä on valtakunnallinen keskustelualusta 12–29-vuotiaille. Sekasin-chatissa voit keskustella mieltäsi askarruttavasta kysymyksistä tai aiheista nimettömänä ja luottamuksellisesti. Chatissa päivystävät järjestöjen ammattilaiset sekä koulutetut vapaaehtoiset. Sekasin-chat on auki ma–pe klo 9–24 ja la–su klo 15–24.
Vanhempi, jos tarvitset akuuttia kriisiapua, voit olla yhteydessä hyvinvointialueesi sosiaali- ja kriisipäivystykseen, joka antaa kriisiapua järkyttävissä ja akuuttia kriisi- tai sosiaalihuollon apua vaativissa tilanteissa ympäri vuorokauden. Numeron löydät kuntien ja hyvinvointialueiden verkkosivuilta tai hakukoneella hakusanalla ”sosiaali- ja kriisipäivystys” + kotikuntasi nimi.
Mieli ry:n Kriisipuhelin päivystää 24 h/vrk joka päivä numerossa 09 2525 0111. Voit soittaa nimettömästi ja luottamuksellisesti. Kriisipuhelin auttaa esimerkiksi silloin, kun
elämäsi on juuri muuttunut ja sinun on paha olla
olet kokenut järkyttävän tapahtuman
koet, ettet jaksa yksin pelon, huolen tai surun kanssa
sinulla on itsetuhoisia ajatuksia
olet huolissasi läheisestäsi.
Jos huoltajana koet, että sinä tai lapsesi tarvitsette läheisten lisäksi muuta tukea ja palvelua, voit olla yhteydessä hyvinvointialueesi sosiaali- ja terveydenhuollon palveluihin. Jos et tiedä, mikä palvelu sinua tai perhettäsi auttaisi, voit kysyä apua neuvolasta, päiväkodista, koulun oppilashuollosta tai olla yhteydessä hyvinvointialueesi lapsiperheiden sosiaalityön palveluihin tai perhekeskukseen. Joissakin kunnissa tai hyvinvointialueilla työskentelee myös lapsiperheiden palveluohjaaja, jolta voit kysyä neuvoa. Monilla kunnilla tai hyvinvointialueilla on verkkosivuilla hae apua -nappi, jonne voit jättää yhteystietosi, ja sinuun ollaan yhteydessä.
Nuoret Lesket ryLiŋka nuppiide siidduide, Avautuu uudessa välilehdessä tarjoaa vertaistukea leskille ja leskiperheille. Myös esimerkiksi seurakunnat saattavat järjestää sururyhmiä lapsille tai aikuisille.